Aasta: 2013
Eelarve: 140 miljonit USA dollarit
Sisse tõi: 736 miljonit USA dollarit
NB! Alljärgnev on koostatud külalisautori poolt, kuna mul on liiga palju tegemist filmide vaatamisega ja stuff...
Mõlemad Hunger Games'i filmid on toonud tänaseks päevaks
sisse kuskil 700 miljonit dollarit. Esimene film oli väheke odavamalt
tehtud, teisele kulutati natukene rohkem – no nii 50-60 miljonit dollarit rohkem –
ei tea, kas need änksid rongi sisustused jms maksid nii palju teises filmis?
See selleks, Catching fire on põnev film küll, mis
jätkub umbes sealt, kus esimene osa lõppes. Põnevust on lisatud räigelt
ebaõiglaste stseenidega, et sind ikka mõjutada – vaadake, kui pahad need pahad
on! Nii ebaõiglane, et nad selle onu maha lasid! Kuidas nii saab!
Teatavaid assotsiatsioone tekkis muidugi Orwelli 1984’ga ja
meie oma Nõukogude Liiduga, kus sarnast debiilset ühiskondlikku korda näha
võis, mida filmis värvikalt kirjeldati. Mis pani mind mõtlema, et mida edasi
areneb ühiskond ning tehnika, suureneb vahe rikaste ja vaeste vahel, seda
kergem on ju rikastel vaeseid ohjes ja just sellises ühiskonnakorras hoida, kas
pole?
Ma ei tea, kuidas teistega, kuid mulle igasugused
tuleviku/tulnukate/ebareaalsete riikide kirjeldused meeldivad – lihtsalt näha, milliseid toredaid ja koledaid asju inimese aju võimeline on välja
mõtlema – ja kinost lahkudes tead, et see polnud reaalne elu ja ongi hea kerge
olla. Igatahes siin filmis olid need vaatajale üsna värvikalt ette manatud, et
ikka filmi miljöö kuvamine ka huvitav oleks – et sa kohe aru saaksid, et jah,
sa vaatad hittfilmi.
Teine asi, mis kogu selle kujutatud maailma juures
tegelikult hea on, on see, et kuigi varasemalt on ka olnud filme, kus kari
inimesi asetatakse saarele, et me nüüd filmime ja tapke üksteist ära (nt The
Condemned), siis mingisugust „kordusefekti“ ei teki, kuna film on üles ehitatud
ikkagi päris meisterlikult.
 |
| Full HD nibusid kõigile! |
Näitlejatöö üle kurtma ei pea, tegelased on sellistele
eepilistele teostele omaselt üsna selgelt välja joonistatud – head on mõnusalt
head ja pahad nii nõmmarilt pahad. No ja siis paar tegelast on tehtud sellised,
kelles sa peaksid üllatuma, kahtlema või mõistma nende sügaval peidetud
inimlikkust – noh, et näidata – näete, me tegime karakteritega kõvasti tööd.
Tegelikult ikka ei teinud küll, aga sellise filmi puhul pole see häiriv.
Film on pikk (nagu minu ülevaadegi), kuid seda väga tähele
ei pane, kuna see ongi tegelt ka põnev ning jaotub siis taaskord sarnaselt,
nagu esimene film: sissejuhatus ehk siis olukorra tutvustamine (mis oli üsna
suur osa), näljamängud (mis oli vist veidike lühem kui esimeses osas) ja niiöelda lõppsõna (mis oli õige lühike) ja lõppes, nagu ikka sellised seeriad, hopsti
põneva koha pealt, et sul oleks, mida järgmised aasta aega oodata ka!
 |
| Almost perfect |
Static 2013
Mina soovitan!
0 kommentaari:
Post a Comment